Ibn Arabi kirjutab, et Horisont on koht, kustkaudu tajalli (jumalik ilmutus) siseneb. See on kokkupuutekoht füüsilise ja vaimse maailma vahel – pilguheit vaheilma (barzakh).
Olles meelelises maailmas, ei suuda me vaimset maailma tavateadvuses tajuda, aga on hetked ja tegevused, mis toovad need tasandid üksteisele lähemale. See lähedus võimendab vaimset tunnetust ja meile harjumatute ilmingute tajumist. Kui me üritame kokkupuutekohas uutele ilmingutele läheneda, siis need ilmingud lähenevad meile kahekordse kiirusega, või isegi kiiremini.
Whoever draws close to Me by the length of a hand, I will draw close to him by the length of an arm.
Allah (Sahih Muslim)
Whoever draws close to Me the by length of an arm, I will draw close to him by the length of a fathom.
Whoever comes to Me walking, I will come to him running.
Indeed, He is more intense in yearning for a meeting with His beloveds than they are for Him.
Prohvet Muhamed ﷺ (Sahih Muslim)
Ibn Arabi toob välja eriliselt head teod, mis toovad kokkupuutekoha lähemale:
Mõned tundemärgid lähenemisel on näiteks südame pehmenemine ja silma kippuvad pisarad.
Mulle näidati paradiisi ja põrgut, ja ma pole kunagi näinud nii palju head ja nii palju halba.
Prohvet Muhamed ﷺ (Sahih Muslim)
Kui sa teaksid seda, mida tean mina, siis sa naeraksid harva ja nutaksid tihti.
Ibn Arabi escribe que el Horizonte es el lugar por donde entra la tajalli (la revelación divina). Es el punto de encuentro entre el mundo físico y el mundo espiritual: una mirada al espacio intermedio (barzakh).
Al estar en el mundo sensorial, no podemos percibir el mundo espiritual en un estado de conciencia ordinario, pero hay momentos y acciones que acercan estos planos entre sí. Esta cercanía amplifica la percepción espiritual y la experiencia de manifestaciones que no nos son habituales. Cuando intentamos acercarnos a nuevas manifestaciones en ese punto de encuentro, esas manifestaciones se acercan a nosotros al doble de velocidad, o incluso más rápido.
